Archive for märts, 2010

Kohv, Sa maitsed nii hea!

Pean oma südant kergendama ja tunnistama, et mul on ründava iseloomuga dušikardin.
Ma pole suutnud sellest kardina elutsüklist veel aru saada, kuid on hommikuid, mil see kehale liiga vähe ruumi seal kuumas nurgas jätab.
Kui reaalselt mõelda, siis võib seoseid leida ilmselgelt muidugi vabas looduses ilmneva tuuleiiliga, mis läbi konditsioneeri ka vannituppa mingil määral pääseb, kuid ma arvan, et siiski miski vimm tal mu vastu, millest ta ei saa ega saa rahu.

Unes nägin murtud jalaga beebit, keda päästa üritasin ja kelle ema ei viitsinud 30 sekundit oodata, kuni ma lapsega võsast välja tulen, et teda mitte rohkem vigastada, ning lasi jalga.

The last but not the least - Prive sai minu käest “Ametliku sauna” tiitli ja sinna ma üldjuhul hea meelega enam ei lähe.
Seepärast tuligi Vabank’is hommikuni rokkida.
Järgmine päev - ehk oo kaunis pühapäev, kiire kino ja shoping ja nädalavahetus märkamatult möödas nagu ebanormaale uni.

Et mitte virisevat alatooni õhku jätta, olen ma õnnelik, et mul see kardin üldse on ja et ma und näen.

Esmaspäeva jätkata püüdes,
Ege

Uiui, süda hakkas hirmsasti puperdama.
Peaaegu nagu pühapäeval, kui kinos suremise vältimiseks uinuma pidin.

Vaata siit!

Nägin telekast perfektset kandidaati vanaemale peikaks.

Ajab ilgelt närvi see vana.

Meie sees on peidus meie oma maailm, mida teised ei näe, mida me teadlikult teistele ei näita.
Paratamatult on võimatu alati olla valvel ja paratamatult me mingitel hetkedel emotsioone välja näitame ning nendest hetkedest ongi võimalik panna kokku mingisugune pilt inimesest, kellest pilti kokku panna tahad.
Fakt on see, et iga inimene jääb iga teise inimese jaoks “never-ending pusleks”.

See ongi ärritavalt meeldiv ning samas meeldivalt ärritav!
Ma pole pime!
Sa ka pole!

Hallelujah!