… et 3 on nende seadus.

Olen kuulekas kodanik ning sellest tingituna vigastasin oma niigi ribadeks sabakonti veel kolmandagi korra.
Lasin rulli rätsepaistes istudes üle põranda kogemata ja uskuge mind, kui ma ütlen, et nõnda lähedal pildi tasku panemisele pole ma veel varem olnud.
Õnneks leidis intsident aset sõbranna sünnipäeval 23.ndal veebruaril ning minule jäid need mitutid peo viimasteks - läksin voodisse pikali edasi kannatama, kuni umbes tunni-pooleteise möödudes jäin magama.

Lihtsalt fantastiline!

Täna on mood- [ingl.k tulenev sõna, mis sümboliseerib tuju] -kriis.

Mulle meeldivad nii paljud asjad - kaugelt!!!

Noh, kenad ummikud linnas ja nii mõnus on narkaritega bussi jagada.
Kena on üldse olla, ma ütlen!

Kui bussiterminalis jääb buss hiljaks, siis tuleb teade “Hilineb” ekraanile 8 minutit hiljem.
Ega keegi pole tõesti vist selleks ajaks aru veel saanud, et buss hiljaks JÄÄB

Jätsin suitsetamise maha, olen tubli!
Ei tarbinud mõnda aega alkoholi, olen tubli!
Olen 2 nädalat kenasti pidutsenud, ise arvan, et olen siiski tubli! //Elan ju ikkagi enesele!
Käisin reede öösel käntsa otse sabakondi peale, olen koba!
Helistasin üleeile kiirabisse, sest asi oli tõsine, olen häda!
Käisin eile siiski kõike seda ignoreerides kinos, olen tubli, sest oleksin võinud ju tegelikult sabale puhkust anda, aga kaua Sa kodus ikka koed.
Kinost tulles käisin vahetult enne koduväravast sisseastumist uuesti käna, see oli naljakalt valus!
Marko naeris ka enne kui mind püsti aitas, hea sõber!

Täna sain endale auto, sain uksed lahti teha ja avastada, et auto ei lähe käima, huvitav, kas tõesti ebaõnn???

Noh, ja tulin siis nagu tähtsalt kohtumiselt ja olengi voodis natuke veinisena ja soovin Teile head ööd!

Olge rahulikud, ma korjan õnnetused tee pealt üles, et Te saaksite rahulikult elada!
-Minu inimesed-

Ning endiselt elan keerulist elu vabal valikul!
Vähemalt olen selle aja jooksul jõudnud valmis saada päris oma esimese looga.
Viis ja sõnad: Ege Luts

23:50, kuigi tunne on 3h kaugemal.

Raske päev on õnneks peaaegu möödas.

Mõtlesin, et olen introvert! Otsustasin, et see oleks liiga kõva pähkel mu jaoks.
Mõtlesin, et olen siis ekstravert! Otsustasin ka selle mõtte maha laita, tüütud on need ekstraverdid.
Sel puhul leiaksin end vähemalt mõttes iga tunni möödudes enesele ütlemas: “Katsu olla!”

Seepärast olengi siis ambivert edasi.

Mõtlesin, et prooviks vaadata, kaua suudan olla ilma naeratamata.
Mõtlesin, et ei proovi ka, sest miks peaks nii totrat asja üldse proovima hakkama.

Kokkuvõtvalt ütleksin, et ma vaatan natuke Scrubs’i ja jään magama ära.
Tervitused Õismäe sõbrantsikutele! - tore oli Teid näha jälle üle miljoni aja ja end kurssi viia vahepeal toimunuga.

Ööd!
00:27

Ma magan nüüd hästi, sest olen peaga põhjas!