Ma lihtsalt pole see.
Ma ise ei luba endal olla.
Ei või!

Vahel on raske ennast mõista ja enda mõtetest aru saada.
Võinoh, minul endal on nõnda.
Täna öösel nägin unes kõik selgesti ära, mis mind praegusel ajahetkel häirib, piinab, köidab jne.
Hea selge ja kokkuvõtlik uni.

Sellest tulenevalt ma lähen jooksma, õhtul teen kindlasti piipu ja vaatan selle raamatu ka siis läbi.

et mõtlen siin nüüd siis.
Peaks endale need igasugused virtuaalvidinad alkoholi tarbides ära keelama.
Kirjutan igasugust jama, millest isegi järgmine päev aru ei saa.
Pean ikka väga sügavalt mõtlema ja ennast mingisse hetke tagasi viima, et püüda mõista, aga ega alati see ei õnnestugi.

Jälle unetu…

Ma teangi, mis kõik on valesti!
Ma tean, mis peaks olema, et oleks õigesti.
Aga ma ei käitu oma teadmiste järgi, sest ma ei suuda, ei taha, ei ole selleks valmis.
Või tegelikult olen, aga ei teadvusta ennast veel sellest? …
Ja tegelikult tean või ainult unistan sellest, seda ka ei tea.

—————-

Ehk siis nagu alati.
- palju on sassis!

Noh. Ja vaatasin siin ühe filmi ära. Ja kell on märkamatult saanud peaaegu pool 5 hommikul.
…peaks magama jääma, sest kõht hakkab tühjaks minema ja süüa küll ei taha enam.

Tänaseni!